Konkursile on oodatud ideed, mis kaardistaks peategelase olulisust Eesti kultuuriruumis ja ühiskonnas laiemalt, kuid jälgiks samas filmiloona tema arengujärgus olevaid tegemisi, on need siis elulised või loominguga seotud. Portreteerida võib ka lahkunud heeroseid.

ETV peatoimetaja Marje Tõemäe sõnul on eelmised ideekorjed pakkunud mitmekesise ning inspireeriva valiku ning sündinud on väljapaistvad portreefilmid Dolores Hoffmannist, Kalju Komissarovist, Tõnu Kõrvitsast, Vello Salost, Peep Puksist, Marju Lepajõest, Konstantin Vassiljevist jt. "Erinevate autorite pilk toob lisaks portreteeritavate elu ja loomingu kaardistamisele kaasa erilise lähenemisnurga, mis aitab neid inimestena paremini tundma õppida," selgitas ta ja kinnitas, et konkursil välja valitud filmid jõuavad ekraanile 2022. aastal.

Kultuuriportaali koroonaleevendus | Peeter Simmi dokumentaalfilm "Rein Taagepera - kahemõtteline Eesti"

Eesti Filmi Instituudi eksperdi Filipp Kruusvalli hinnangul on Eesti kultuuri- kui ka mõtteloo seisukohalt oluline jäädvustada Eesti suurkujude elu ja olemust, aga kaudsemalt ka valdkonda, milles nad tegutsevad. "Portreefilm võimaldab silmapaistvate inimeste lugudele läheneda laiahaardeliselt ning esile tuua tasandeid ja tahke, mis avanevad kõige paremini läbi audiovisuaalse meediumi," märkis ta.

Konkursil võivad kandideerida kõik Eestis asutatud juriidilised isikud, kelle põhitegevusala on filmide tootmine. 5. oktoobriks tuleb esitada järgmised dokumendid:

- peategelase valik ning põhjendus (1 lk)
- režissööri suhe portreteeritavasse (1 lk)
- filmi teema, kontseptsioon ja visuaalne nägemus (1–2 lk)
- stsenaarne plaan ehk treatment (3–5 lk)
- tootmise eelarve
- režissööri ja produtsendi CV
- projekti võimalik loominguline meeskond (operaator, monteerija, helilooja, toimetaja jne)
- peategelase või tema esindaja kirjalik nõusolek filmis osalemiseks

Ideid hindab ERR-i, EFI ja kultuurkapitali esindajatest ning ühest sõltumatust kultuurivaldkonna eksperdist koosnev žürii. Arvesse võetakse nii valmiva filmi ideed, sisu kui ka teostatavust. Žürii valib välja kuni viis ideed.

Dokumentaalfilmide tootmist rahastavad Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital. Ühele filmile eraldatav toetus on kokku maksimaalselt 30 000 eurot. Portreefilmi pikkus on 55–58 minutit ja tootmine toimub ajavahemikus jaanuar-detsember 2021. Uusi filme esitletakse esmalt kinos ning seejärel jõuavad need 2022. aasta jooksul ETV ekraanile.

Film räägib loo eesti perekonnast, kelle elu on sõltlasest pereliikme tõttu pea peale pööratud. Hillel on oma narkomaanist pojaga lähedane suhe ja ta saadab talle iga kahe nädala tagant raha. Peale riidu, mis neil telefoni teel tekib, Lauri kaob. Viimane kõne tuli kuue kuu eest ning selle teadaolev asukoht oli Bogotá, Kolumbia. Meeleheitel Hille palub Lauri õel Eeval Kolumbiasse sõita ning üsna pea leiab Eeva end sürreaalsest ja halastamatust Bogotá allmaailmast. Päevade kaupa megalinna tänavatel, kus Lauri tundub alati käeulatuses olevat, õpib Eeva oma venna maailma tundma. Aga kui ring hakkab koomale tõmbuma, kardab Eeva, kelle ta võib eest leida. Lootuse ja paanika segunedes võtab Eeva teekond ootamatu pöörde, mis muudab selle pingelise otsinguloo unustamatuks perekonnalooks, mis puudutab meid kõiki.

Filmi režissöör on kaheksa aastat Eestis elanud Kolumbia päritolu Carlos E. Lesmes. Filmi stsenaristid on Carlos E. Lesmes ja Liis Nimik, operaatorid Aivo Rannik, Giulia Ducci, Davood Mousavi ja Carlos E. Lesmes, montaažirežissöör Hendrik Mägar, helilooja Ann Reimann, helirežissöör Gabriel Solis ja produtsent Liis Nimik. Film on valminud Eesti, Kolumbia ja Rootsi koostöös.

"On uskumatu mõelda, et selle filmi esimene kontakt publikuga toimub Hot Docsil, me oleme väga õnnelikud, et saame oma lugu sealse legendaarse publikuga jagada. See on hingest ja südamest tulnud lugu, nii filmikarakterite, kui -tegijate seisukohast. Me oleme väga õnnelikud, et Hot Docsi programmimeeskond tundis samamoodi." ütles filmi režissöör Carlos E. Lesmes.

Eile ilmus ajakirjas Cineuropa ka filmi esimene arvustus ning treiler:

"Samal ajal, kui Tallinnas elava Kolumbiast pärit Carlos E Lesmese dokumentaalfilm on on täielik sissevaade sõltuvuse hävitavasse jõusse, on ta ka toores ja aus uurimus pere kui sellise olemusest, veresideme tugevusest.

...

„“Üht kaotust igavesti kandsin“– mis jagab oma pealkirja Emily Dickinsoni samanimelise nooruse ja surma suhet käsitleva luuletusega – on intensiivne ja liigutav film, režissöör Lesmese (kes ka ise Eevat otsingutes aidates tihtipeale kaadrisse ilmub) pakilise ja tungiva kaameratööga. Kuigi film on traagiline, näitab see siiski midagi võrratult suurt inimhinge kohta, isegi, kui see hing peab kohtuma kõige keerulisemate asjaoludega." Laurence Boyce, Cineuropa.

Filmi treiler: https://vimeo.com/414717171

Hot Docs toimub sel aastal veebis, mis tähendab, et film on vaadatav Ontario piirkonna elanikele 28. maist kuni 14. juunini. Peale pileti ostmist saab filmi vaadata 48 tundi jooksul.

Cineuropa traileri ja plakati eksklusiiv: https://cineuropa.org/en/newsdetail/388775/?fbclid=IwAR3v9QH9RUVWRKwJ-xpbwZ4ldcI_jMpWHywg-ynhRli_cleX2HJp2yX4KdU

Cineuropa arvustus: https://www.cineuropa.org/en/newsdetail/388776/?fbclid=IwAR0aUoYuHH0mqQP37L8Z7ioHzoAzJ1qeMWnp1wRwqEbI3a4ZeESwJcxMjTU


Lisainfo:
Liis Nimik
Produtsent
liis@alastikino.ee
5661 6905

„Vanamehe filmi“ režissöörid on Mikk Mägi ja Oskar Lehemaa. Tootjad on BOP Animation ja Apollo Film Productions. Film linastub täispikkade filmide võistlusprogrammis Contrechamp, mis keskendub värske häälega režissööride loomingule ja uuele talendile. Kaspar Jancise „Kosmonaut“, mis toob vaatajani eluhakule jõudnud kosmonaudi loo, valiti lühifilmide põhivõistlusprogrammi. „Kosmonaut“ tootja on Eesti Joonisfilm.

Sarnaselt paljudele festivalidele, toimub ka tänavune Annecy rahvusvaheline filmifestival virtuaalselt. Filme näidatakse akrediteeringuga filmiprofessionaalidele ja publikule üle maailma. Paralleelselt toimub virtuaalne filmiturg, mille raames toimuvad eriüritused, loengud, work-in-progress esitlused ja töötoad. Eesti Filmi Instituut on tänavusel Annecy filmiturul esindatud virtuaalse stendiga.

1960. alguse saanud Annecy rahvusvaheline filmifestival on üks olulisemaid animafilmi festivale maailmas. Tänavune festival toimub 15.-30. juunini.


Festivali kodulehekülg: https://www.annecy.org/accueil


Lisainfo:
Aurelia Aasa
Festivalide levi koordinaator / turundusspetsialist
Eesti Filmi Instituut
aurelia@filmi.ee

Autokinos on igal õhtul võimalik vaadata kahte filmi – esimene seanss algab kas kell 18.00 või 19.00 ning teine seanss 21.00 või 22.00. Pilet autokinno maksab 17 eurot ühe auto kohta. Soovi korral on võimalik soetada ka 20-eurone pilet, millest 3 eurot suunavad autokino korraldajad Nukufilmi lastestuudiole, et seeläbi anda oma panus Eesti filmikunsti arengusse. Autos võib kinoseansi ajal viibida korraga kaks inimest, välja arvatud mitmeliikmelise perekonna puhul, kes võivad kõik ühes autos koos olla.

„Filmide näitamiseks püstitame Rocca al Mare kaubanduskeskuse parklasse koostöös produktsioonilahenduste pakkuja RGB Balticuga suure 11 x 6 meetrise LED-ekraani, et kõigil autokino külastajatel oleks võimalik oma sõidukist hea ja mugav filmi vaadata,“ kommenteeris Topauto juhatuse esimees Janel Sell. 

„Autokinno mahub ligi 100 autot ning hea kvaliteediga LED-ekraanid on hästi nähtavad iga ilmaga, isegi suveõhtul, kui päike ei ole veel jõudnud loojuda,“ lisas Sell.

Topauto autokino filmivalikust leiab linateoseid igale maitsele – ekraanile jõuavad filmid, mille näitamine vahetult enne koroonakriisi katkes kui ka vanad head armastatud filmid läbi aegade. Värskematest Eesti filmidest on kavas kinno tuua alles esilinastunud “VÄRSKE VERI: Parimate kavatustega”, mis on osutunud Eesti üheks edukaimaks lühifilmide kogumikuks Eestis. Samuti saab õhtuhämaras nautida äsja HÕFFil parima žanrifilmi auhinnaga pärjatud Mart Sanderi filmiantoloogiat „Kõhedad muinaslood“.

„Plaanime autokino teha mõnusas filmifestivali rütmis, kus igal õhtul võib näha erinevaid linateoseid, seega on võimalus autokino külastada kas või ülepäeviti ning iga kord saada uue vahva filmielamuse osaliseks,“ selgitas BestFilm.eu projektijuht Triin Rohusaar.

Esmakordselt jõuab Eestis suurele ekraanile Brian Welshi raju film „Biidid“ muusikaarmastusest ja rave’i kultuurist. Esilinastusena saab vaadata ka Josephine Mackerrase kaasahaaravat draamat „Alice“ tublist pereemast, kes peab olude sunnil hakkama pidama maailma vanimat ametit. 

„Samuti kavatseme näidata uuemaid Euroopa ja USA filmikunsti šedöövreid draamadest kuni komöödiate ja elulugudeni välja. Täpsemat kinokava on võimalik vaadata www.topautokino.eu veebilehelt,“ rääkis Rohusaar.

Filmide heli jõuab autoraadiosse läbi spetsiaalse FM-sageduse ning autokino külastajad saavad filmi nautida täiesti kontaktivabalt – pileteid kontrollitakse autokinno sissesõidul läbi autoakna. Piletite müüki kohapeal ei toimu, kõik pääsmed filmile tuleb eelnevalt soetada veebilehelt www.topautokino.eu. Autost väljumine on filmi ajal keelatud, välja arvatud hädaolukorra puhul või tualeti külastamise eesmärgil. Autokinos aitavad seansi ajal korda pidada nii turvatöötaja kui ka piletiadministraator.

„Meil on väga hea meel, et saame meie keskuse külastajatele ja ka teistele inimestele tuua kino kättesaadavaks piiranguid täis ajal. Inimestel on juba pikalt tekkinud huvi sellises formaadis meelelahutuse vastu ja positiivseid näiteid on ju juba ka naaberriikidelt võtta,“ ütles Rocca al Mare keskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Helina Leif.

Korraldajad soovitavad kinoseansile saabuda aegsasti ehk vähemalt pool tundi enne filmi algust. See tagab, et kõigil on aega end rahulikult ära parkida ning valmistada end filmi nautimiseks aegsasti ette.

Topauto autokino alustab seanssidega juba sel reedel. Autokino on võimalik Rocca al Mare kaubanduskeskuse parklas külastada kuni 18. juunini.

Topauto tegutseb Eesti autoturul aastast 1994 ning müüb Hyundai, SEATi, Cupra, Suzuki, Isuzu ja SsangYongi mudeleid. Ettevõte toetab regulaarselt kultuuri ja sporti. Topauto on rallisõitja Martin Järveoja ja Varajase Kaasamise Keskuse erivajadustega laste toetaja.

Lisainfo:

Marge Kaljuvee

Topauto turundusspetsialist

Tel. +372 507 9320

e-post: turundus@topauto.ee

 

Triin Rohusaar

BestFilm.eu projektijuht

Tel.+ 372 5560 7654

e-post: triin@bestfilm.eu

 

Taotlusvooru eesmärk on tagada väärtfilmikinode, filmitootjate ja -levitajate ning muude filmivaldkonna ettevõtete majanduslik jätkusuutlikkus olukorras, kus COVID-19 puhangu tõttu on filmiprojektid jäänud pooleli ning väärtfilmikinode tulud on väga suurel määral langenud. Kompenseeritakse filmivaldkonna organisatsioonide põhitegevusega seotud kulusid, mille katmiseks planeeritud tulud on oluliselt langenud.

Taotlusvooru aluseks on määrus „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuuri- ja spordivaldkonnale“ ja seletuskiri (570.63 KB, PDF).

Taotlusvooru tingimused ja taotlemise elektrooniline keskkond:
https://www.kul.ee/et/kriisiabi-filmivaldkonnale

Vaatamata Eesti filmi viimaste aastate õitsengule, publikumenule ja filmide tootmise kasvule on filmirežissöörid kui visuaalteose põhilised autorid tänasel päeval endiselt 3,5 eurose tunnipalgaga kõige vähem tasustatud ning õigustega vähim kaitstud filmigrupi liikmed siinsel audiovisuaalsel maastikul.

Režissööride erialane gild ongi sündinud vajadusest edendada omavahelist koostööd ja suhtlust teiste valdkonna liikmetega, informeerida režissööre nende endi õigustest ja rollist, anda juriidilist nõu lepingute koostamisel, osaleda filmipoliitika kujundamisel ning teadvustada filmirežissööri ameti olulisust ja filmikunsti tähtsust Eesti kultuuris laiemalt.

Eesti Filmirežissööride Gildi asutajaliikmed on režissöörid Liina Triškina-Vanhatalo, Moonika Siimets, Marko Raat, Tanel Toom, Rainer Sarnet, Kaupo Kruusiauk.

„Sattusime omavahel rääkima ja mõistsime, et puutume igapäevatöös kokku sarnaste küsimuste ja probleemidega, mida oleks mõistlik ühiselt arutada ja lahendada. On muidugi tähelepanuväärne, et just nüüd üleriigilise eriolukorra ajal zoomi keskkonnas õnnestus see ühendus virtuaalselt tekitada, kuigi mitmeid katsetusi erialase liidu loomiseks on toimunud aastate jooksul varasemaltki,“ lausub Moonika Siimets, kes loodab, et EFG tegevus võiks aidata kaasa sellele, et režissöörid saaksid muretumalt keskenduda oma loomingule.

„90-ndate taasiseseisvumisest peale pole Eestis tekkinud selgeid reegleid ja seadusi, kes on režissöör vabaturu situatsioonis. Kuidas on tagatud ta autoriõigused ja -tasud, kas ta elab samas tsivilisatsioonis Euroopa autoritega või mitte? Eesti Filmirežissööride Gild katsub koos filmiavalikkusega selles sõbralikult selgust luua, et filmitegijate vahel valitseksid töised ja heatahtlikud suhted,“ lisab Rainer Sarnet.

Enamikes Euroopa riikides on filmirežissööre ühendav ja nende huve kaitsev katusorganisatsioon, mida omakorda koondab FERA (Federation of European Film Directors), mille liikmeks on plaanis astuda ka Eesti Filmirežissööride Gildil. EFG esimesteks eesmärkideks on aga filmirežissööride tüüplepingu väljatöötamine, liikmete ringi laiendamine ning nende erialase tööga seonduvate küsimustest ja probleemidest ülevaate saamine. Tulevikus on plaanis korraldada ka erialaseid täiendkoolitusi ja töötube, mis inspireeriks filmitegijaid oma loomingus ja panustaks seeläbi Eesti filmikunsti.

„Lisaks praktilistele vajadusetele on gildi suurimaid väärtusi režissööride koondamine ka sõna otseses mõttes,“ hindab Tanel Toom loodud ühenduse olulisust: „Filmitegijate seas ringleb nali, et kõige kohmetum asi on režissööride jõulupidu. Meie üheks tähtsaimaks töövahendiks on kommunikatsioon ja oskus meeskonnaga suhelda, kuid paraku režissöörid ise omavahel väga ei lävi ja koos töötama ka ei satu. On see siis konkurentsitunne, “töösaladuste” varjamine või miski muu, kuid nii see kahjuks on, et režissöörid peale “tere” eriti muud teineteisele ei ütle. Võib-olla on sedagi võimalik muuta?“

Gildi liikmeks võivad kandideerida kõik professionaalsed mängufilmi, dokumentaal- ja animafilmi režissöörid, kes on teinud vähemalt ühe Eesti kinolevis jooksnud täispika filmi või rahvusvaheliselt levinud lühifilmi. Selleks tuleb esitada EFG juhatusele oma elulookirjeldus ja saata vabas vormis avaldus aadressile filmilavastajad@gmail.com.  Liikmeks vastuvõtmise otsustab EFG juhatus.


Lisainfo:
Moonika Siimets
filmilavastajad@gmail.com

Reedel, 8. mail kell 21:00 avaneb võimalus vaadata internetis 48 tunni jooksul tasuta nelja MEDIA toetatud filmi. Horvaatia, Eesti, Läti, Leedu ja Sloveenia filmihuvilised saavad näha filme neist Euroopa naabruskonna riikidest, mille filmikunst levib ehk veidi vähem. Kõik filmid on olnud populaarsed nii kodus kui ka võõrsil ja võitnud festivalidel omajagu auhindu. Filmid on valminud Balti ja Balkani riikide koostööna ja on heaks tõestuseks sellest, et mõtteid, oskusi ja vahendeid jagades saab teha väärt asja.

Tähista Euroopa päeva suurte lugudega väikestest maadest ja ühine meiega virtuaalses kinos!

Euroopa päeva väikeriikide filmiprogramm:

Ööelu / Nocno zivljenje / Nightlife (Sloveenia, Bosnia ja Hertsegoviina, Põhja- Makedoonia)
Krimidraama. Lavastaja Damjan Kozole, 2016.

Päike seniidis / Zvizdan / The High Sun (Horvaatia, Sloveenia, Serbia)
Romantiline drama. Lavastaja Dalibor Matanić, 2015.

Ajasillad / Bridges of time (Läti, Leedu, Eesti)
Ajalooline kultuuridokumentaal. Lavastajad Audrius Stonys ja Kristine Briede, 2018

Teesklejad / Pretenders (Eesti, Läti, Leedu)
Arthouse triller. Lavastaja Vallo Toomla, 2016


Vaata filme Loov Euroopa kodulehe esilehel:
www.looveuroopa.ee

Ürituse on korraldanud Loov Euroopa MEDIA Deski Horvaatia, Eesti, Läti, Leedu ja Sloveenia esindused.


Lisainfo:

Anu Ernits
Loov Euroopa Eesti
Eesti Filmi Instituut
+33725222200
anu@filmi.ee

“Eesti lood” sari ootab ideekavandeid filmideks, mis peegeldavad elu tänapäeva Eestis. Ideekonkursi tulemusena valmivad filmid jõuavad ekraanile 2022. aastal. Tegemist on juba 19. hooajaga “Eesti lood” sarjast.

Sarja “Eesti lood” filmid avavad Eesti ühiskonnas toimuvaid protsesse ning eestimaalaste tegemisi. Uute lugude konkursile oodatakse ideekavandeid, mis kõnetavad teemavaliku ja selge narratiiviga, eristuvate karakterite ning tugeva režiikontseptsiooniga. Saabunud ideekavandite seast valitakse välja teise vooru pääsevad ideed, mille autoritel on võimalik arendada kolme kuu vältel filmi vormi ja jutustamise viisi. Sügisel valitakse nende seast filmiprojektid, mille tootmine algab 2020. aasta lõpus.

Ideekonkursil osalemiseks peab esitama kavandi, mis võtab ühel A4-lehel kokku režissööri idee, peategelas(t)e tutvustuse ning teemavaliku põhjenduse. Ideed esitades palutakse ära märkida režissööri ja produtsendi nimed ning filmi tootjafirma. Filmide planeeritud pikkuseks on “Eesti lood” sarja puhul 28 minutit. Kavandeid oodatakse e-posti aadressile eestilood@err.ee hiljemalt 30. maiks 2020.

“Eesti lood” sarjast on kujunenud omanäoline ajastu kroonika, mille esimesed lood valmisid juba 2003. aastal. Dokumentaalfilmide tootmist rahastavad ühiselt Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital.

Varasemate “Eesti lugudega” saab tutvuda ERRi uues veebikanalis Jupiter: https://jupiter.err.ee/1038613/eesti-lood

Väljavalituks osutusid:
“Ikoonid ekraanil”, idee autor Sander Lebrecht
“Pesupäev”, idee autor Jaan Tootsen
“Nägu ja heinamaa”, idee autor Jaan Tootsen
“Surmatants”, idee autorid Andres Tenusaar ja Andrus Laansalu
“Mälestuspäev”, idee autor Andrus Tuisk
“Mida ma ometi tegin?”, idee autor Urmas Reisberg
“Ninja kaksikud teisest dimensioonist”, idee autorid Raul Esko ja Romet Esko
“Punane raamat”, idee autor Edina Csüllög
“Kuidas muru kasvab”, idee autor Antti Naulainen
“Tähistaevas”, idee autor Katrin Tegova
“Leping”, idee autor Ave Taavet
“Poiss, tüdruk ja kevad”, idee autorid Andres Keil ja Madis Reimund
“Taevas, tule appi”, idee autor Meelis Muhu
“Disko”, idee autor Jaak Kilmi
“Õppevideo”, idee autor Kristin Kalamees

Konkursi eesmärk oli luua filmitegijatele täiendav võimalus, kuidas kriisiolukorda loominguliselt jäädvustada, teostada kiirelt lühiformaati sobivaid ideid või pöörata tähelepanu digivahendite poolt pakutavatele uutele võimalustele. Konkurss oli avatud kõigile žanritele ning andis täiendava võimaluse pisut leevendada ka filmitegijate keerulist majanduslikku olukorda. Ideekavandite esitajad jäid žüriile anonüümseks kuni lõpliku valiku väljakuulutamiseni. 

Konkursi žürii liikmed olid Filipp Kruusvall, Mikk Rand, Peep Pedmanson, Mirjam Mikk.
Žürii esimehe Filipp Kruusvall sõnul on konkursile laekunud tööde suur arv väga positiivne üllatus. “On rõõmustav, et vaatamata filmivaldkonnale halvavalt mõjuvale kriisile on filmitegijate meeled ärksad ning niivõrd paljud autorid on keerulisel ajal kirja pannud tõeliselt leidlikud filmiideed.”

Kruusvalli sõnul on kiirkonkurss omamoodi eksperiment, mis on teostatud väga operatiivselt ning erandlik on ka see, et konkurss on mõeldud korraga kõigile filmiliikidele. “Ideid laekus kõigist filmižanritest ning esindatud olid ka nende mängulised kombinatsioonid. Lõpliku valiku hulgast leiab nii dokumentaal-, anima- kui ka mängufilmi žanrisse kuuluvaid tulevasi ülilühifilme. Nii mõnigi neist kasutab julgelt ja eksperimenteerivalt ka virtuaalmaailma kujutamist. Valikust leiab nii otsesemalt koroonakriisist jutustavaid lugusid, kui ka leidlikke universaalse sõnumiga lugusid,” lisas Kruusvall.

Iga 1-minutilise filmi eelarve on 1000 eurot ning filmid peavad valmis olema hiljemalt 15. juuniks 2020. Valmivate lühifilmide väljundiks saab nii tele-eeter kui ka sotsiaalmeedia. Samuti kasutatakse neid hariduslikel eesmärkidel.


Lisainfo:
Mikk Rand
Filmikirjaoskuse projektijuht
mikk@filmi.ee
510 0048

Eda Koppel
Eesti Filmi Instituudi turundusjuht
eda@filmi.ee

Koolitus koosneb kahest osast – avatud loengupäevast ja väljavalitud projektide koolitusest.

Avatud loeng

Avatud loengupäev on jagatud kaheks osaks. Esimene osa on avatud loeng, mis keskendub digitaalturundusele eelkõige produtsendi vaatepunktist. Antakse ka nõu, kuidas luua digitaalsetele keskkondadele sobivaid turundusmaterjale.
Teises osas keskendutakse juba konkreetsetele juhtumitele, kus digitaalturundust on kasutatud. Samuti vastatakse loengu käigus tekkinud küsimustele.

See loengupäev on avatud, aga vajalik on eelregistreerimine, et saada ligipääs koolituskeskkonda. Koolitusele saab registreeruda kuni 40 osalejat.
Oodatud on nii produtsendid, režissöörid, levitajad, turundajad, PR-inimesed.

Avatud loeng toimub 19. mail. Esimene osa kell 10.00–12.00. Teine osa 14.00–15.00
Koolitus toimub inglise keeles.

Link registreerumiseks on siin:
Registreerumise tähtpäev on 15. mai. 2020
Lisainfo koolituse kohta:
Eda Koppel
EFI turundusjuht
eda@filmi.ee, 520 3306


Projektide koolitus 20.–21.mai 2020

Programmi teine osa on suunatud väljavalitud filmiprojektidele, mille käigus arutatakse läbi projekti plaanitud turunduseesmärgid ja -tegevused ning antakse nõu plaanitu elluviimiseks ja vajadusel kohandamiseks.
Kandideerida võivad täispikad mängu- ja dokumentaalfilmid, mis on arenduse lõppfaasis või tootmises, aga ka filmid, mille võtted või tootmisperiood lõppenud ja planeeritud esilinastus 2021. aastal.

Kandideerimiseks palun saata projekti materjalid aadressile eda@filmi.ee hiljemalt 11. maiks 2020 kell 17.00. Koolitusele valitakse kuus projekti. Valitud projektid saavad otsuse teada 14. mail.

Üks-ühele kohtumised toimuvad 20. ja 21. mail kell 10.00–13.00. Igale projektile on planeeritud 50 minutit.
Koolitus toimub inglise keeles.

Vajalikud materjalid:
Treatment mängufilmidel
Projekti kirjeldus dokumentaalfilmidel
Valminud (või järeltootmises) filmi puhul link filmile
Režissööri ja produtsendi CV
Turundus- ja leviplaan
Režissööri / produtsendi nägemus (soovituslik)

Kõik materjalid peavad olema inglise keeles.

Koolitusel osalevad projektid valivad välja EFI ja Alphapanda.


Lisainfo koolituse kohta:
Eda Koppel
EFI turundusjuht
eda@filmi.ee, 520 3306

See on võimalus eksperimenteerida või jäädvustada praegust olukorda ning on mõeldud kõigile filmižanritele. Ideekonkursil valitakse välja kuni 15 filmiideed ning toetus ühe filmi teostamiseks on 1000 eurot. Taotlejaks võib olla ka eraisik. Konkurss on mõeldud autoritele, kellel on juba varasem filmiloomise kogemus.

Täpsem info:
http://filmi.ee/filmid/ideekonkurss-1-minutiline-digiaasta-film

“Värske veri: Parimate kavatsustega” oleks pidanud esilinastuma kinodes 2020 aasta aprillis. Selleks, et pakkuda filmihuvilistele uusi kodumaiseid filme ka valitsevas eriolukorras, otsustasime katsetada teistsugust levimudelit ning tuua sel korral VÄRSKE VERE vaatajateni just läbi voogedastusplatvormide. Olles nii esimene online’is esilinastuv filmikassett Eestis,” selgitab VÄRSKE VERE idee autor ja üks kasseti eestvedajatest, produtsent Marianne Ostrat. Filmikasseti esilinastus toimub Netikinos esmakorselt Zoomi vahendusel ning vestlust filmitegijatega viib läbi auhinnatud režissöör Tanel Toom.

 
Idee “VÄRSKE VERI” sai alguse 2018. aastal, kui selle nime all toodi esmakordselt kinodesse kuus värsket lühimängufilmi uutelt Eesti režissööridelt. Nende hulgas oli ka 2018. aasta EFTA võitja “Jää” ning nominent “Heleni sünnipäev”. Sellega koos tekkis idee vaadata kaugemale ja asuda arendama brändi või platvormi, millelt ka edaspidi aasta edukamaid ja huvitavamaid lühifilme kinno ja laiema publiku ette tuua. Nii teemegi seda nüüd teist korda ja mõtted liiguvad juba ka kolmanda komplektiga seoses,” ütleb, produtsent Marianne Ostrat.

 

Kõigi seekordsete filmide peategelastel on enda või teiste eludega seonduvad parimad kavatsused, kuid tihtilugu läheb nii nagu elus ikka.

 

Tänavu ilmavalgust nägeva kogumiku auhinnatuim ja enim rahvusvahelist tähelepanu pälvinud film on Oskar Lehemaa lühiõudukas “Karv”, mille peategelane on kiilanemise tõttu komplekside küüsis vaevlev Leo (Sten Karpov), kes võtab kasutusele müstilise juuksekasvuseerumi, mis põhjustab tema kehas groteskseid moondumisi. “Karv” linastus Ameerika olulisimal filmifestivalil Sundance, pälvis auhinnad prominentsetel žanrifilmifestivalidel Fantastic Fest ja Fantasia, samuti HÕFFil ning on praeguseks valitud 30 filmifestivalile. 

Kasseti teine enim tunnustust pälvinud film on Kerli Kirch Schneideri võrokeelne must komöödia “Virago”, mis on inspireeritud Lõuna-Eesti eluolust, kus kaasaegne karm reaalsus põimub müstilisega. Film räägib loo virāgōdest – naistest, kes omavad nii kangelaslikke kui vaenulikke iseloomujooni. “Virago” naispeategelast kehastab Tiina Tauraite, kes püüab päästa küla tabanud needusest oma abikaasat (Juhan Ulfsak). “Virago” on praeguseks osalenud seitsmel rahvusvahelisel filmifestivalil - nende hulgas A-klassi kuuluval Varssavi Rahvusvahelisel Filmifestivalil. 

Lübeckis Põhjamaade Filmipäevadel esilinastunud Tanno Mee romantilise komöödia “Uued algused” kangelanna (Riina Maidre) otsib elus oma kohta, kolides ühest paigast teise abiliseks alati üks ja sama kolimismees, keda kehastab Janek Joost. VÄRSKE VERE kogumiku raames leiab aset Andres Keili verivärske düstoopia “Karl ja Carla” maailma esilinastus. Film vaatab huumoriga lähitulevikku, kus ühiskonna ülereguleerimine on viinud ootamatute tagajärgedeni igapäevastes inimsuhetes; peategelasi kehastavad Sten Karpov ja Elina Purde. 

Chintis Lundgreni maailma olulisimal animafilmide festivalil Annecy’s esilinastunud ning PÖFF Shortsi rahvusliku võistlusprogrammi võitnud “Toomas teispool metsikute huntide orgu” on vaimukas ja pikantne animafilm kuumast ja hakkajast hundist nimega Toomas. Kui Toomas kaotab töö, hakkab ta salaja gigolona elatist teenima, et oma pere ülal pidada. 

Osatäitjad: Janek Joost, Rasmus Kaljujärv, Ülle Kaljuste, Sten Karpov, Alo Kõrve, Riina Maidre, Elina Purde, Tiina Tauraite, Juhan Ulfsak jt.

Režissöörid: Andres Keil, Chintis Lundgren, Oskar Lehemaa,, Tanno Mee, Kerli Kirch Schneider.

Produtsendid: Jaak Kilmi, Diana Mikita, Marianne Ostrat, Evelin Penttilä.

Tootjad: Alexandra Film, Chintis Lundgreni Animatsioonistuudio, NAFTA, Pimik, Stellar Film.

TREILER: 
Info: https://www.facebook.com/V%C3%A4rske-veri-164214597860380/

Esilinastus 23. aprill Netikino.ee, Elisa Elamus, Telia.



Kontakt: 

Dagmar Reinolt
56488651
dagmar.reinolt@gmail.com

„Üht kaotust igavesti kandsin“ on Carlos E. Lesmes Lopese täispika dokumentaalfilmi debüüt ning HotDocsi festivalil toimub ka filmi maailmaesilinastus. Film räägib loo ühest eesti perekonnast, kelle elu on pea peale pööratud. Hillel on oma narkomaanist pojaga lähedane suhe ja ta saadab talle iga kahe nädala tagant raha. Peale riidu, mis neil telefoni teel tekib, Lauri kaob. Viimane kõne tuli kuue kuu eest ning selle teadaolev asukoht oli Bogotá, Kolumbia. Meeleheitel Hille palub Lauri õel, Eeval, Kolumbiasse sõita ning üsna pea leiab Eeva end sürreaalsest ja halastamatust Bogotá allmaailmast. Päevade kaupa megalinna tänavatel, kus Lauri tundub alati käeulatuses olevat, õpib Eeva oma venna maailma tundma. Aga kui ring hakkab koomale tõmbuma, kardab Eeva, kelle ta võib eest leida. Lootuse ja paanika segunedes võtab Eeva teekond ootamatu pöörde, mis muudab selle pingelise otsinguloo unustamatuks perekonnalooks, mis puudutab meid kõiki.

Filmi tootja on Alasti Kino, produtsent Liis Nimik, operaatorid Aivo Rannik, Giulia Ducci, Davood Mousavi ja Carlos E. Lesmes, montaažirežissöör Hendrik Mägar, helilooja Ann Reimann, helirežissöör Gabriel Solis ning film on valminud Eesti, Kolumbia ja Rootsi koostöös.

Produtsent Liis Nimiku kommentaar: „See film sündis elulisest vajadusest. Eeva ja Hille olid oma pereliikme otsingutel lõplikult bürokraatiaga põrkunud ja teadvustasid endale, et ükski ametiasutus ei Eestis ega Kolumbias neid Lauri leidmisel ei aita. Viimases hädas pöördus Eeva oma ainukese, kaheksa aastat Eestis elanud Kolumbia tuttava, Carlose poole ning koos sündis otsus, et kui minnakse Bogotá tänavatele Laurit otsima, filmime selle protsessi üles. Seda, mis lõpuks juhtus, ei osanud meist keegi ette arvata. Omal lootusrikkal kombel teeb see film kummarduse kõikidele perekondadele, kus olenemata olukorra keerukusest on olemas mingi nähtamatu side, mis peab vastu ka kõige suurematele katsumustele.“

Ksenija Ohhapkina film „Surematu“ esilinastus möödunud suvel Karlovy Vary filmifestivalil, kus võitis ka parima dokumentaalfilmi auhinna. Viimase kolmveerand aasta jooksul on film valitud mitmetele festivalidele ja võitnud hulgaliselt auhindu. HotDocsil osaleb „Surematu“ European Film Promotioni kureeritud programmis The Changing Face of Europe, mille eesmärk on tutvustada Euroopa filme ja filmitegijaid.

„Surematu“ püüab mõista, mis ahvatleb inimesi vabatahtlikult maha salgama oma isiksust ja muutuma riiklikuks ressursiks. Venemaa Kaug-Põhja tööstuslinnas filmitud „Surematu“ vaatleb vene kodanike vormimist värske pilguga. Eesti-Läti koostöös sündinud dokumentaalfilmi tootja on Riho Västrik produktsioonifirmast Vesilind.

„HotDocsile väljavalituks osutumine on juba iseenesest erakordne sündmus, ent Eesti jaoks on see juba kolmas aasta järjest, mil oleme Torontos esindatud lausa kahe filmiga. Nii „Surematu“ kui ka „Üht kaotust igavesti kandsin“ on kunstiliselt väga kõrgel tasemel teosed, mis näitavad hästi Eesti dokumentalistika rahvusvahelist haaret,“ tunnustab Eesti filmitegijaid Filipp Kruusvall, Eesti Filmi Instituudi dokumentaalfilmide ekspert.

HotDocs on Põhja-Ameerika suurim dokumentaalfilmide festival, mille programmis on enam kui 200 filmi ja filmivaatajate arv ületab igal aastal 200 000 piiri. Nii nagu teisigi kevad-suviseid filmifestivale, mõjutab koroonaviirus ka Torontos toimuvat HotDocsi festivali. Algselt 30. aprillist 10. maini toimuma pidanud festival on hetkel teadmata ajaks edasi lükatud. Küll aga saavad festivalile valitud filme veebikeskkonnas näha akrediteeritud filmitööstuse esindajad, levitajad ja müügiagendid.

Info festivali kohta: www.hotdocs.ca

Lisainfo:
Filipp Kruusvall
Eesti Filmi Instituudi dokumentaalfilmide ekspert
filipp@filmi.ee

Eda Koppel
Eesti Filmi Instituudi turundusjuht
eda@filmi.ee

BFMi koolitusjuht Katrin Sigijane selgitab: “Koolituse eesmärgiks on tutvustada kohalikele ettevõtjatele ja oskustöölistele Ida-Virumaal filmitavate filmiprojektide meeskondade ootuseid ja vajadusi, et tootmisetapis leiaks rohkem rakendust ka kohalikud inimesed.”

SA Ida-Viru Ettevõtluskeskuse juhatuse liige Pille Sööt: “Ida-Viru Ettevõtluskeskuse juures on tegutsenud Viru Filmifond koostöös kohalike omavalitsustega juba 7 aastat ning näeme, et filmiprojektid, mis Ida-Virumaale jõuavad lähevad aastatega järjest mastaapsemaks ja rahvusvahelisemaks. Selleks on meil vaja omakorda koolitada just siin regioonis filmitootajatele asjalikku ja teadlikku koostöövõrgustikku kohalikest ettevõtjatest”.

Ida – Viru Kutsehariduskeskuse direktor, Hannes Mets: “Ida-Viru Kutsehariduskeskus näeb ennast pikemas perspektiivis väga selgelt filmivaldkonna regionaalse koolituspartnerina. Multimeedia eriala Narvas on meie õppekavas olnud juba pikemat aega ning filmivaldkonna poole suundumine laiemalt on igati loogiline samm meie jaoks.”

Eesti Töötukassa Ida regiooni juht Anneki Teelahk: “Ida-Virumaa on tuntud eelkõige kui tööstuspiirkond, kus on suur oskustööliste osakaal. Siin elavad  inimesed, kes oskavad oma kätega luua midagi uut, paljude jaoks on viimane periood olnud kahjuks seotud töökoha kaotusega. Selle projekti kaudu on võimalik avada meie inimestele uusi võimalusi tööturul.”

BFM Koolitused korraldab kõikvõimalikke filmi, meedia, kunsti ja kommunikatsiooniga seotud täiendkoolitusi. Koolituste keskmes on õppija ja organisatsiooni reaalsed arenguvajadused ja lahendused ootustele; avastusõppe meetodil koolitused on põnevad ja võimaldavad õpitavat koheselt praktikasse rakendada; koolitused tuginevad tugevale teoreetilisele baasile, mis on kombineeritud tõhusalt toimivaks praktiliseks tervikuks.


Lisainfo:
Katrin Sigijane
BFM koolitusjuht
 +372 5096692
katrin.sigijane@tlu.ee